#BLOGI8 INTERVJUU ESECOMI JUHIGA

VÄINO REINTAMM: Robotitelt võib nõu alati küsida, kuid inimlikkus ei tohi kuskile kaduda

Esecom tähistas sellel aastal 15. juubelit, alustame siis päris algusest – kuidas Esecom sündis ja kuidas selliseid väiksemaid või suuremaid tähtpäevi tähistate?

Olles pikka aega, ligikaudu 14 aastat, töötanud Ericssoni korporatsioonis, siis tundsin, et vajan muutust. Otsusekindlust andis struktuurimuudatus, mille tulemusena müüdi äriside valdkond koos osade töötajatega firmale Aastra. Seal oli palju erinevaid inimesi üle maailma ja üks nendest olin mina, Väino Reintamm, Eestist. Olin sellel hetkel juba pikalt suurkorporatsioonide horisontaal- ja vertikaalstruktuurides purjetanud ja tekkiski tunne, et tahan küll samas valdkonnas jätkata, aga olla iseseisev.

Miks aga iseseisev? Kui seda loevad suurfirmade töömesilased (kes ka Ericssonis olid), siis kindlasti on neile tuttav hommikust õhtuni kõikvõimalike aruannete ja raportite vorpimine, koosolekutel istumine ja tunne, et sisuliseks tööks teinekord aega ei jäägi. Selline perspektiiv tundus lootusetu ja tahtsin olla vaba tegemistes ning võtta riske ettevõtjana.

Sel aastal sai sellel teekonnal tõesti juba märkamatult 15 aastat. Tähistamise koha pealt on aus vastus kahjuks ja paraku see, et me ei ole suuri Esecomi tähtpäevi tähistanud. Ka sel aastal jäi Esecomi sünnipäevapidu korraldamata, sest meie müügijuhil Urmasel oli samal ajal juubelipidu ja võtsime seda nii, et kaks pidu sai koos peetud. Küll aga on meil välja kujunenud traditsioonilised üritused, mida igal aastal rõõmsasti peame – suvepäevad, jõulupidu ja töötajate sünnipäevad või muud olulised tähtpäevad.

Meie jaoks on iga klient nagu pereliige.

Mis teeb Esecomi eriliseks? Kuidas eristub Esecom konkurentidest?

Esecom on enda tegevustes vaba, kohapealsetest sideoperaatoritest sõltumatu ja teeb kõigiga koostööd ja kui vaja, siis ka konkureerime. Võrdluseks see, et operaatorid omavahel reeglina koostööd ei tee. Esecomis teeme projekte, kuhu võib tihti olla kaasatud osapooli, kes muidu omavahel tihedalt konkureerivad.

Esecomi tegevuslik ajalugu algas tegelikult juba enne Esecomi sündi Ericsson Eesti ja Baltic Enterprise Solutionsi näol. Uus ettevõte ei sündinud õhust, vaid liitis eelnimetatud firmadest saadud kogemustepagasid kokku. Meid eristab see, et tunneme nii telekomi ja infotehnoloogia valdkonna ajalugu kui ka tänapäevaseid tehnoloogiaid sügavuti. Samuti see, et meie jaoks on iga klient nagu pereliige, me ei käsitle kliente konveiermeetodil.

Mis on Sinu arvates suurimad väljakutsed, mida järgnevad aastad telekomiturule toovad?

Natukene küll segane jutt, aga telekomiturg kui selline konkureerib globaalsete isikuandmete vabal loovutamisel põhinevate teenusepakkujatega (Google, Microsoft, Apple, sotsiaalmeediad jms). Lauatelefonid suures osas kaovad ja muutuvad tegevuspõhiste kasutajate pärusmaaks. Ameti- ja töötelefonide funktsionaalsuste kasutamine liigub nutitelefonidesse, sest ainult nii on nutikate lahenduste abil võimalik oma kättesaadavust reguleerida. Lisaks turvalisus – kas kõigi ja kõige kommunikatsioon peab olema avalik? Sotsiaalmeedias ju turvalisust ei ole.

Millised on Esecomi peamised prioriteedid järgmise viie aasta lõikes?

Meie eesmärk on olla jätkuvalt infoteenuste sõltumatu pakkuja, kes loob ettevõtetele võimaluse nutikate, integreeritud ja mõõdetavate lahenduste kasutamiseks tööalases suhtluses. Soovime ettevõtetele luua personaalseid lahendusi, mille osaks on ka meie kogemustel põhinev konsultatsiooniteenus.

Soovime leida kliente ja fokusseeruda neile, kelle jaoks on oluline infokommunikatsiooni teenuste kvaliteet ja klienditeeninduse kvaliteedi parandamine. Samuti see, et heal tasemel suhtlusteenused tooksid efektiivsuse suurenemisega kaasa rahaliselt mõõdetavat kasu. Soovime olla laiapõhiste kõnekeskuste platvormide pakkuja ja omada lahendusi nii neile, kes vajavad lihtsaid suhtlusteenuseid kui ka neile, kes ise kriisikommunikatsiooni korraldavad.

Robotitelt võib nõu alati küsida, kuid inimlikkus ei tohi kuskile kaduda.

Milline on eduka ettevõtte ettevõttesisene kultuur? Mida teete Esecomis, et seda luua, hoida või parandada?

Võtmesõnad on usaldus ja lahe atmosfäär. Näiteks hommikused vabas vormis vestlused – kuidas läheb ja mis toimub? Parandada saab alati just infovahetust, samuti seda, et kas peale info andmist või saamist asjad ka päriselt kuhugi jõuavad. Selleks kasutame eelkõige just verbaalset suhtlust, mitte roboteid. Robotitelt võib nõu alati küsida, kuid inimlikkus ei tohi kuskile kaduda.

Mis on Sind nii pikalt telekomi turul hoidnud?

Pean tunnistama, et mõneti inimlik laiskus ja mugavus. Pigem kindlasti aga see, et valdkond on huvitav ja paneb silma särama. Turg ja tehnoloogia on pidevas muutuses ja areng on olnud märkimisväärne – alates kettaga telefonidest kuni keerukate ja turvaliste tarkvaraliste lahendusteni.

Juhi töös tuleb kindlasti ette ka tööülesannete jaotamist ja käskude andmist. Kui raske on Sinu jaoks delegeerimine?

Raske, väga raske. Mõneti tuleb see ka sellest, et teatud oskuste puhul, mis vaikselt ajaloo hõlma kaovad, ei ole enam mõtet teisi koolitada, sest elu ja tehnoloogia on pidevas muutuses ja mõned tooted/teenused  on paari aastaga vaid mälestus. Käskude andmisest – alati tuleb peale töötaja oskuste silmas pidada ka tema isiklikku motivatsiooni ja võimekust mõne ülesande korraldamisel või tegemisel. Tihti tundub lihtsam või kiirem tee ülesanne ise ära teha, kuigi sisemine mina ütleb ei.

Kas tegevjuhi ameti kõrvalt jääb aega ka puhkamiseks? Anna lugejatele paar nippi, kuidas tööd ja eraelu lahus hoida ja mitte läbi põleda.

Kõige aluseks on hästi toimiv pereelu – pereliikmed ja sõbrad. Selle kõrval kindlasti ka hobid – reisimine ja matkamine, igapäevased jalutuskäigud looduses, koerad ja nendega tegelemine, perespordi (koerte näitused ja agility) toetamine, fotograafia, jalgrattasõit ja matkad. Samuti elu linnast väljas, kolm aastat tagasi kolisin maale elama.
NIPID:
Ära pinguta üle ega lange äärmustesse! Näiteks kui tegeled jalgrattasõiduga, siis võta seda mõnusalt ja tervislikult – ei pea inimvõimete piire kompama.
Vali reisimiseks ja matkamiseks huvitavaid kohti, kus ka pereliikmetel huvitav on – nii on koos veedetud kvaliteetaeg veelgi nauditavam.

Kõige aluseks on hästi toimiv pereelu.

Mida Sulle vabal ajal teha meeldib?

Puhata ja teha kõiki neid asju, mida eelmise küsimuse vastuses mainisin.
Lisaks annab elu linnast väljas oma majas ja aias pidevalt toimetusi, mis muutuvadki vaba aja tegevusteks – suvel muru niitmine, kastmine, hekkide lõikamine jms aiatööd, talvel näiteks lume lükkamine. Kõikide nende tegevuste puhul saab nautida vahetut tulemust.

Mõlemast vastusest peegeldusid aktiivsed tegevused ja asjad, mis nii mõnegi jaoks on hoopis kohustused. Küsin siis nii, et millal Sa viimati päriselt logelesid, jalad seinale viskasid ja mitte midagi ei teinud?

Tegelik tõde on see, et jalad seinal logelemist ma ei mäletagi.
Minu jaoks on puhkus siis, kui tuleb rattaga 100 km sõita või mägedes turnida. Kui internet on kättesaadav, siis kipun ikka töömeile vaatama ja neile ka vastama, isegi kui peaksin puhkama.

Mida Sa eriti hästi teha ei oska?

Nagu juba ühest eelnevast küsimusest selgus, siis tunnen, et arenguruumi on delegeerimise oskusega. Samuti oskusega jääda lõpuni rahulikuks, kui mingis situatsioonis on tegu teise poole rumaluse või lauslollusega. Kipun õpetama, isegi kui tean, et see sellises situatsioonis vilja ei kanna või siis üle reageerima. Samuti peaksin õppima end lõplikult tööst välja lülitama.

Ruumide korrastamine ja planeerimine ei ole ka päris minu rida, näiteks on mõne vidina otsimine enda kuurist või panipaikadest keerulisem, kui poodi uue järgi minna.

LISAKÜSIMUS

Kui läheksid aastaks üksikule saarele ja saaksid kaasa võtta vaid kolm asja, siis mis need oleks ja miks?

Kui ei oleks küsitud asju, siis vastaksin hea tuju, hea tervise ja positiivse ellusuhtumise. Kui aga räägime asjadest, siis neid peaks ikka rohkem olema, sest ega paljalt ka hakkama ei saa, aga kui tõesti ainult kolm, siis:

• lõputult kestva akuga sidevahendi, et üksindus peale ei tuleks ja maailm ikka pildist ei kaoks;
• mugava matkatooli, sest müttamist tuleb eluspüsimiseks üksikul saarel kindlasti palju ette;
• jalgratta, sest nii jõuab rohkem ja kaugemale – tulevikus elektrijalgratta, eeldades et pistik on olemas.